Aserbaidžaani Vabariigi välisministeeriumi pressiteenistuse kommentaar Lõuna-Kaukaasia parlamentaarsetes partnerluskomisjonides Euroopa Parlamendi delegatsiooni ühisavalduse kohta
Euroopa Parlamendi (EP) liikmete, Lõuna-Kaukaasiaga suhtlemiseks tegutseva delegatsiooni esimehe, Euroopa Parlamendi liikme Marina Kaljurandi, Euroopa Parlamendi Armeenia alalise raportööri, parlamendiliikme Andrey Kovatchevi ja Aserbaidžaani alalise reporteri ühisavaldus, Europarlamendi saadik Zeljana Zovko "Mägi-Karabahhi konflikti lahendamise üle peetavate läbirääkimiste jätkamise vajaduse kohta" näitab, et Euroopa Parlamendi liikmed ei ole endiselt piirkonna praegusest olukorrast täielikult teadlikud, hoolimata sellest, et nad räägivad üldiselt rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtetel põhineva rahu ja rahu tagamise positsiooni piirkonnas.
Kõigepealt tahaksime juhtida Euroopa Parlamendi liikmete tähelepanu asjaolule, et Armeenia-Aserbaidžaani konflikt, mida Euroopa Parlament on juba aastaid nõudnud oma resolutsioonides lahendada rahvusvahelise õiguse põhimõtted, samuti ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonid, on Aserbaidžaan taganud oma territoriaalse terviklikkuse ja ainuüksi ÜRO Julgeolekunõukogu asjakohaste 1993. aasta resolutsioonide rakendamise. Teisisõnu on Aserbaidžaan juhindunud Helsingi lõppakti piiride puutumatuse ja riikide territoriaalse terviklikkuse põhimõtetest, millele Euroopa Parlamendi liikmed viitavad ja mis on riikidevaheliste suhete alus.
10. novembril 2020 allkirjastatud kolmepoolse avaldusega on piirkonnas ilmnenud uus reaalsus. On kiiduväärt, et Euroopa Parlamendi liikmed märkisid, et kolmepoolne avaldus tagas piirkonnas stabiilsuse. Sest praeguses etapis on piirkonna rahu ja julgeoleku tagamiseks ning poolte vahelise usalduse loomiseks oluline rakendada 10. novembri kolmepoolne leping ja astuda asjakohaseid samme selles suunas.
Aserbaidžaani pool võtab omakorda kõik vajalikud meetmed avalduse rakendamiseks, sealhulgas lahendab humanitaarküsimused, kuid Armeenia poolne pühendumus sellele allkirjastatud avaldusele tekitab küsimusi. Oleks hea, kui Euroopa Parlamendi liikmed küsiksid Armeenia poolelt, miks nad peaaegu 20 päeva pärast vaenutegevuse lõpetamise ühisavalduse allkirjastamist Aserbaidžaani territooriumile grupi diversante saatsid. Võimalik, et siis oleksid Euroopa Parlamendi liikmed aru saanud, et mainitud armeenia sõjaväelased ei olnud sõjavangid, vaid pärast vaherahu väljakuulutamist sihikindlalt Aserbaidžaani territooriumidele saadetud terroristliku sabotaažirühma liikmed. Üldiselt näitab Armeenia sõjaväelaste saatmine territooriumile terroriaktide toimepanemiseks pärast relvarahu väljakuulutamist selgelt Armeenia lugupidamatust idapartnerluse aluspõhimõtete suhtes, mille liige see riik on, ja Euroopa väärtuste jaoks üldiselt.
Kultuuripärandi osas peaksid Euroopa Parlamendi liikmed teadma, et Armeenia poolelt aastakümnete jooksul ebaseadusliku tegevuse tagajärjel Aserbaidžaani okupeeritud aladel on peaaegu kogu ajalooline, kultuuriline ja religioosne pärand hävitatud, tegevus võrdne sõjakuritegudega, mis on seotud nende mälestiste hävitamise, rüüstamise ja päritolu muutmisega. Kuigi Aserbaidžaan on selle teema tõstatanud rahvusvahelistel platvormidel, sealhulgas meie kontaktide käigus ELi institutsioonidega, on kahetsusväärne, et Euroopa Parlamendi liikmed pole selles küsimuses veel ühtegi avaldust teinud. Soovime juhtida Euroopa Parlamendi liikmete tähelepanu sellele, et kõik Karabahhi mälestusmärgid kuuluvad Aserbaidžaani rahva ajaloolisse, kultuurilisse ja religioossesse pärandisse. Aserbaidžaan on mitmekultuuriline riik ja kõik tema territooriumil asuvad mälestised on riigi tasandil kaitstud. Jätkuvalt tagatakse meie riigi rikkaliku pärandi kaitse kõrgel tasemel, samuti rakendatakse vabastatud territooriumidel mälestiste taastamist, hooldamist ja rekonstrueerimist.
